Thwala, J. J.Nkuna, K. J.Ramaite-Mafadza, P. E. A.Mgwenya, Hildah Nurse2020-09-232020-09-232020Mgwenya, Hildah Nurse (2020) Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati. University of Venda, South Africa.<http://hdl.handle.net/11602/1530>.http://hdl.handle.net/11602/1530PhD (IsiSwati)MER Mathivha Centre for African Languages, Arts and CultureLolu lucwaningo lolujulile lwetinganekwane teSiswati letihleleke ngendlela lelandzelako: tinganeko, ematekelo, tinsumo naletinye. Sakhiwo nalokucuketfwe tinganekwane kubukwe ngekuchumana nebalingisi, umnyakato netetsameli. Tinhlobo tetinganekwane tikhonjiswe, tichazwe, ticondzaniswe, tahlelwa tabuye tahumusheka. Tinganekwane tinemibono, imicabango, tehlakalo, imigomo, tinhlelomcondvo netinkholelo letikhulisa sisekelolwati nekwateka kwemasiko. Tinganekwane tetfulwe ngelulwimi lwebuphrozi tabuye tatibandzakanya ekusebentiseni imigomo yetemibhalo yesimanje lefana nesakhiwo, sakhiwana sibekandzaba, balingisi netingcikitsi. Kuchazwa kwemoya, sikhatsi, imifanekisomcondvo, kuphukuta nesiphetfo kukhombisa tinchazelo nemilayeto. Tinhlelolwati yetemibhalo, yemisebenti neyeluhlolo tikhetselwe tindlela nekusetjentiswa kulolucwaningo.1 online resource (vii, 246 leaves)otherUniversity of VendaTinhlelomcondvoImifanekisomcondvoUCTDEmatekeloTinhlelolwatiNetinganekwane809.89968273IsiSwati literature -- History and criticismIsiSwati poetry -- History and criticismIsiSwati prose literatureSouth Africa prose literatureProse poems, IsiSwatiLucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswatiThesisMgwenya HN. Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati. []. , 2020 [cited yyyy month dd]. Available from: http://hdl.handle.net/11602/1530Mgwenya, H. N. (2020). <i>Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati</i>. (). . Retrieved from http://hdl.handle.net/11602/1530Mgwenya, Hildah Nurse. <i>"Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati."</i> ., , 2020. http://hdl.handle.net/11602/1530TY - Thesis AU - Mgwenya, Hildah Nurse AB - Lolu lucwaningo lolujulile lwetinganekwane teSiswati letihleleke ngendlela lelandzelako: tinganeko, ematekelo, tinsumo naletinye. Sakhiwo nalokucuketfwe tinganekwane kubukwe ngekuchumana nebalingisi, umnyakato netetsameli. Tinhlobo tetinganekwane tikhonjiswe, tichazwe, ticondzaniswe, tahlelwa tabuye tahumusheka. Tinganekwane tinemibono, imicabango, tehlakalo, imigomo, tinhlelomcondvo netinkholelo letikhulisa sisekelolwati nekwateka kwemasiko. Tinganekwane tetfulwe ngelulwimi lwebuphrozi tabuye tatibandzakanya ekusebentiseni imigomo yetemibhalo yesimanje lefana nesakhiwo, sakhiwana sibekandzaba, balingisi netingcikitsi. Kuchazwa kwemoya, sikhatsi, imifanekisomcondvo, kuphukuta nesiphetfo kukhombisa tinchazelo nemilayeto. Tinhlelolwati yetemibhalo, yemisebenti neyeluhlolo tikhetselwe tindlela nekusetjentiswa kulolucwaningo. DA - 2020 DB - ResearchSpace DP - Univen KW - Tinhlelomcondvo KW - Imifanekisomcondvo KW - Ematekelo KW - Tinhlelolwati KW - Netinganekwane LK - https://univendspace.univen.ac.za PY - 2020 T1 - Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati TI - Lucwaningo Lolujulile Lwetinganekwane TeSiswati UR - http://hdl.handle.net/11602/1530 ER -