Raphalalani, T. D.Mathabi, M.Ramanyimi, Nyadzani Florence2023-06-212023-06-212023-05-19Ramanyimi, N. F. (2023) Ndeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya Tshivenda. University of Venda. South Africa.<http://hdl.handle.net/11602/2539>.http://hdl.handle.net/11602/2539PhD (Tshivenda)Department of African LanguagesShango ḽa Afrika Tshipembe ano maḓuvha ḽo livhana na u tsela fhasi tshoṱhe kha sia ḽa mikhwa. Vhathu vhanzhi, vha mirole yoṱhe (vhaswa, vhahulwane na vhaaluwa) a vha tshe na mikhwa nga wiḽa kale. Ṱhoḓisiso iyi yo livha kha u sedzulusa ndeme ya ‘foḽukoḽoo’ kha u vhuyedzedza mikhwa kha vhana vha Vhavenḓa. Zwa tshayamikhwa zwi vhonala kha u hulela ha khakhathi, vhugevhenga, vhufarekano, u tshipa, u tshinyadza zwikoloni na tshanḓanguvhoni. Zwoṱhe zwiito izwo zwo bulwaho afho nṱha zwine zwa ḓa nga hone u shaya mikhwa, ndi zwine hu dzulelwa u vhigwa nga hazwo ḓuvha ḽiṅwe na ḽiṅwe kha nyanḓadzamafhungo. Vhushayamikhwa vhu humisela murahu nḓisedzo ya tshumelo i yaho vhathuni i tshi bva kha mihasho ya muvhuso yo fhambanaho. Mvusuludzo ya mikhwa i vhonala i tshone tshine tsha nga vha phindulo yavhuḓi kha dandetande heḽi ḽo hulaho nga u rali kha lushaka ṋamusi. Ṱhoḓisiso iyi yo shumisa ngona mbili dza ṱhoḓisiso u kuvhanganya data. Ngona idzo ndi ya khwaḽithethivi na ya khwanthithethivi. Ho shumiswa muṱumbulo wa ndivho u ṱumbula vhafhinduli vhane vha vha vhadededzi vha Tshivenḓa zwikoloni zwa sekondari, na u nanguludza mahosi u bva vhuponi ha Hatshivhasa. Ṱhoḓisiso iyi yo ḓisendeka nga thyiori i no pfi ‘Cultural Relativism’. Mutumbuli wa thyiori iyi ndi Franz Boas henengei murahu nga ‘20th century’. Thyiori iyi yo vhonala yo tea vhunga i tshi lwela u anḓanya mikhwa na vhuḓifari ha lushaka na mvelele yalwo. I hanedzana na fhungo ḽa u nyadza kana u dzhiela fhasi mvelele ya vhaṅwe zwi tshi ḓa kha uri zwo lugaho na zwi songo lugaho ndi zwifhio.1 online resource (vii, 166 leaves)otherUniversity of VendaFolukulooUCTDFolkloreMikhwaMvelelePfudzunguleVhugevhenga398.20968257Folklore -- South Africa -- LimpopoVenda, FolkloreManners and customs -- South Africa -- LimpopoFolklore and children -- South Africa -- LimpopoChildren -- South Africa -- LimpopoYouth -- South Africa -- LimpopoNdeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya TshivendaThesisRamanyimi NF. Ndeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya Tshivenda. []. , 2023 [cited yyyy month dd]. Available from: http://hdl.handle.net/11602/2539Ramanyimi, N. F. (2023). <i>Ndeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya Tshivenda</i>. (). . Retrieved from http://hdl.handle.net/11602/2539Ramanyimi, Nyadzani Florence. <i>"Ndeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya Tshivenda."</i> ., , 2023. http://hdl.handle.net/11602/2539TY - Thesis AU - Ramanyimi, Nyadzani Florence AB - Shango ḽa Afrika Tshipembe ano maḓuvha ḽo livhana na u tsela fhasi tshoṱhe kha sia ḽa mikhwa. Vhathu vhanzhi, vha mirole yoṱhe (vhaswa, vhahulwane na vhaaluwa) a vha tshe na mikhwa nga wiḽa kale. Ṱhoḓisiso iyi yo livha kha u sedzulusa ndeme ya ‘foḽukoḽoo’ kha u vhuyedzedza mikhwa kha vhana vha Vhavenḓa. Zwa tshayamikhwa zwi vhonala kha u hulela ha khakhathi, vhugevhenga, vhufarekano, u tshipa, u tshinyadza zwikoloni na tshanḓanguvhoni. Zwoṱhe zwiito izwo zwo bulwaho afho nṱha zwine zwa ḓa nga hone u shaya mikhwa, ndi zwine hu dzulelwa u vhigwa nga hazwo ḓuvha ḽiṅwe na ḽiṅwe kha nyanḓadzamafhungo. Vhushayamikhwa vhu humisela murahu nḓisedzo ya tshumelo i yaho vhathuni i tshi bva kha mihasho ya muvhuso yo fhambanaho. Mvusuludzo ya mikhwa i vhonala i tshone tshine tsha nga vha phindulo yavhuḓi kha dandetande heḽi ḽo hulaho nga u rali kha lushaka ṋamusi. Ṱhoḓisiso iyi yo shumisa ngona mbili dza ṱhoḓisiso u kuvhanganya data. Ngona idzo ndi ya khwaḽithethivi na ya khwanthithethivi. Ho shumiswa muṱumbulo wa ndivho u ṱumbula vhafhinduli vhane vha vha vhadededzi vha Tshivenḓa zwikoloni zwa sekondari, na u nanguludza mahosi u bva vhuponi ha Hatshivhasa. Ṱhoḓisiso iyi yo ḓisendeka nga thyiori i no pfi ‘Cultural Relativism’. Mutumbuli wa thyiori iyi ndi Franz Boas henengei murahu nga ‘20th century’. Thyiori iyi yo vhonala yo tea vhunga i tshi lwela u anḓanya mikhwa na vhuḓifari ha lushaka na mvelele yalwo. I hanedzana na fhungo ḽa u nyadza kana u dzhiela fhasi mvelele ya vhaṅwe zwi tshi ḓa kha uri zwo lugaho na zwi songo lugaho ndi zwifhio. DA - 2023-05-19 DB - ResearchSpace DP - Univen KW - Folukuloo KW - Folklore KW - Mikhwa KW - Mvelele KW - Pfudzungule KW - Vhugevhenga LK - https://univendspace.univen.ac.za PY - 2023 T1 - Ndeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya Tshivenda TI - Ndeme ya folukuloo "folklore" khau u vhuedzedza mikhwa kha vhana ho sedzwa Mvelele ya Tshivenda UR - http://hdl.handle.net/11602/2539 ER -