Theses and Dissertations
http://hdl.handle.net/11602/2127
2024-03-29T12:19:32ZThodisiso ya u sa londwa ha vhana nga vhokhotsi na masiandoitwa a hone zwine zwa vhonala kha nganea mbili: Vhusha ho shandulela (Mahuwa), 1997) na Thonga i pfi ndo vhada (Demana, 2015
http://hdl.handle.net/11602/2666
Thodisiso ya u sa londwa ha vhana nga vhokhotsi na masiandoitwa a hone zwine zwa vhonala kha nganea mbili: Vhusha ho shandulela (Mahuwa), 1997) na Thonga i pfi ndo vhada (Demana, 2015
Siaga, Fhatuwani Grace
Ndayotewa ya Riphabḽiki ya Afrika Tshipembe ya 1996, kha khethekanyo ya 28 i dubekanya pfhanelo dza ṅwana. Dziṅwe dza pfhanelo dza vhana ndi dzi tevhelaho: >pfhanelo ya ndondolo muṱani kana ndondolo nga mubebi wawe kana iṅwe ndondolovho yo teaho arali o bviswa kha muṱa we a bebya khawo.
>pfhanelo ya u ṋeiwa zwiḽiwa zwa pfhushi, vhudzulo na ndondolo ya mutakalo wawe; pfhanelo ya u tsireledzwa kha u sa farwa zwavhuḓi, u litshedzelwa, u tambudzwa na u nyadziswa.
Hu vhonala vhabebi vhanzhi vha sa khou dzhiela nṱha pfhanelo dza vhana idzo sa zwe zwa laedzwa kha Ndayotewa. Kha vhabebi vhenevho vhane vha khou vhonala vhatshi khou litshedzela kana vha sa khou dzhiela nṱha pfhanelo ya ndondolo ya vhana ndi vha mbeu ya tshinnani kana vhokhotsi. Vha vhonala vha tshi ḓiwana vhe kule na vhana vhavho lune vha fhedza vha tshi laṱela mbebo yavho kha mubebi muthihi ane a vha mme a vhana uri vha vhe vhone vhane vha dzhia vhuḓifhinduleli ha u londana u londota vhana vhe vhoṱhe. Ṱhoḓisiso iyi yo livhiswa kha u ṱoḓisisa u sa londwa ha vhana nga vhokhotsi na masiandoitwa a hone zwi vhonalaho khanganea mbili: Vhusha ho shandulela (Mahuwa, 1997) na Thonga i pfi ndo vhaḓa (Demana, 2015). Hu ḓo shumiswa ngona ya khwaḽithethivi u kuvhanganya data u bva kha nganea idzi mbili na kha maṅwalwa o fhambanaho a katelaho Ndayotewa ya Afrika Tshipembe (1996). Ṱhoḓisiso iyi yo ḓisendeka nga thyiori ya ‘Literary Structuralism (Structuralist approach)’. Hu lavhelewa uri ṱhoḓisiso iyi i ḓo bvisela khagala zwiitisi zwa u sa londa vhana nga vhokhotsi avho. I ḓo dovhavho ya bvisela khagala masiandaitwa kha vhana musi vha sa khou londiwa zwavhuḓi nga vhokhotsi.
Masitasi ya Tshivenda; Muhasho wa Nyambo dza Afrika (Khethekanyo ya Tshivenda)
2023-10-05T00:00:00ZTsenguluso ya masiandaitwa a vhudavhidzani ha matshilisano kha kunwalele kwa Tshivenda kha Liisela la Dzindi
http://hdl.handle.net/11602/2610
Tsenguluso ya masiandaitwa a vhudavhidzani ha matshilisano kha kunwalele kwa Tshivenda kha Liisela la Dzindi
Mavhina, Nnyambeni Joyce
Ṱhoḓisiso yo ḓitika nga u ṱoḓisisa nga ha ‘Masiandaitwa a Vhudavhidzani ha Matshilisano kha Kuṅwalele kwa Tshivenḓa’. Ho shumiswa ngona ya khwaḽithethivi ngauri ngona iyi yo vha yone i no tendela muṱoḓisisi uri a wane mafhungo nga ha masiandaitwa a u shumiswa ha zwiṅwe zwa zwileludzi zwa vhudavhidzani sa Thwitha, Feisibugu na Watsapu kha milayo ya kupeleṱele na kuṅwalele kwa Tshivenḓa. Uri hu swikelelwe zwipikwa zwoṱhe zwa mbudziso dza ṱhoḓisiso. Mbudzisavhathu na mbudziso dzo shumiswa u kuvhanganya mafhungo a ṱhoḓisiso iyi. Kha ṱhoḓisiso iyi ho shumiswa sambula ya ndivho. Muelo wa sambula wo vha wo linganelaho, wo katela vhavhudziswa vha furaru vhane khavho hu na vhagudiswa vha fumi, vhagudisi vha fumi na vhabebi vha fumi. Ṱhoḓisiso yo itwa kha zwikolo zwiṱanu (5) zwa Ḽiisela ḽa Dzindi Tshiṱirikini tsha Vhembe.
MA (Tshivenda); Department of African Languages
2023-10-05T00:00:00ZThodisiso ya ndeme ya mutupo wa muthu u bva vhutukuni hawe u swika a tshi lovha u ya nga Mvelele ya Tshivenda
http://hdl.handle.net/11602/2609
Thodisiso ya ndeme ya mutupo wa muthu u bva vhutukuni hawe u swika a tshi lovha u ya nga Mvelele ya Tshivenda
Malitsha, Lufuno Esther
Mutupo ndi tshipiḓa tsha sialala na mvelele kha dzhango ḽa Afrika nga u angaredza. Lushaka lwa Vhavenḓa sa luṅwe lwa tshaka dzi re hone Afrika na lwone lu na mitupo ye ya lu vhumba lwa vha lushaka lwo dziaho. Ṱhoḓisiso ya ndeme ya mutupo kha ṅwana wa Muvenḓa u bva a hawe u swika a tshi lovha i ḓo bveledzwa Venḓa vhuponi vhu welaho fhasi ha Masipala wa Thulamela Tshiṱirikini tsha Vhembe vhubvaḓuvha. Musalauno tshivhalo tsha vhana vhane vha khou bebya vha sa ḓiḓivhi tsho anda vhukuma. Ṅwana a sa ḓiḓivha u vha na vhuleme ha u tshila shangoni. Vhuvha ha zwifuwo, zwipuka na zwimela zwine zwa vha mitupo hu ḓo rerwa ngazwo kha thandela ino. Zwivhangi zwi itaho uri ṅwana a ḓivhadzwe kana u ṱumanywa na mutupo kana khotsi wa malofhani zwi ḓo sedzuluswa. Mirafho na mirafho ine ya khou tevhela ngomu kha lushaka lwa Vhavenḓa i ḓo vhona ndeme ya u hulisa na u ṱhonifha mitupo yavho u itela u fhungudza tshivhalo tsha vhana vhane vha tshi aluwa vha dina vhomme vha tshi ṱoḓa vhokhotsi vha malofhani. Ṱhoḓisiso iyi vhunga i tshi khou ṱoḓisisa ndeme ya mutupo kha muthu u bva vhuṱukuni hawe u swika a tshi ri sia ngomu kha lushaka lwa Vhavenḓa, zwi sia i tshi vha ṱhoḓisiso ya khwaḽithethivi. Ṱhumbulo ya ndivho (ya phephosivi) i ḓo shumiswa u nanga vhana vhaṱanu vha re vhuṱalani ha vhokhotsi vha malofhani ngauri mutupo u tevhela ṅombe, vhafumakadzi vhaṱanu vha na vhana nga nnḓa ha mbingano ngauri Tshivenḓa tshi amba uri mutupo wa ṅwana u ḓihwa nga mme awe na mahosi maṱanu vhunga vhe vhone vha na zwifho na mitupo. Thyiori ine ya ḓo shumiswa u bveledza mafhungo a ino thandela ndi thyiori ya zwa matshilisano ine ya vhidzwa fangishinaḽizimu kana mashumele a sialala na zwa mvelele ine ya amba nga ha vhuḓifari ha matshilisano kha miraḓo ya lushaka. I dovha ya khwaṱhisedza ndeme ya u shumiswa ha zwiteṅwa zwi vhumbaho lushaka uri lu vhidzwe lushaka lu tshilaho. U kuvhanganya mafhungo a ṱhoḓisiso, hu ḓo shumiswa mbudzisavhathu, u ṱalela, mbudziso, maṅwalwa o ganḓiswaho na a songo ganḓiswaho.
MA (Tshivenda); Department of African Languages
2023-10-05T00:00:00ZAn analysis of the role of culture in the tradition of Northern Sotho idiomatic expressions into English
http://hdl.handle.net/11602/2580
An analysis of the role of culture in the tradition of Northern Sotho idiomatic expressions into English
Meso, Tlou Phestus
Human beings the world over benefit from sharing experiences and knowledge
through language. African languages have now demonstrated that they also have
capacity to transmit intellectualism that advances human progress and knowledge
beyond human boarders. Words such as ubuntu, imbizo and lobola have broken
bonds of linguistic superiority. But is it possible to translate the linguistic superiority
into English without acculturation? This study adopts the qualitative research method
to present a detailed descriptive analysis of the socio-cultural framework of the
Northern Sotho idiomatic expressions. It adopts Nord’s (1997/2000) Functionalist
Approach of translation within Descriptive Translation Studies to engage in a critical
analysis of a clearly defined collection of Northern Sotho idiomatic expressions.
Despite the fact that Northern Sotho idiomatic expressions can be rendered in the
English language through translation, they may (still) remain foreign to the English
culture. The study assumes that the translation of idiomatic expressions should be
taken above the limits of narrow microtextual context analysis and consider the
broader macrotextual context (Lindfors, 1978). The study distances itself from the
notion of ‘equivalence’, between the source text and the target text, as propagated by
linguistic-orientated theorists such as Cartford (1965), Nida and Taber (1969) and
House (1977).
PhD (Northern Sotho); Department of African Languages
2023-10-05T00:00:00Z